Imikute võimlemine

Motoorne areng on imiku võime ja oskus kasutada enda keha erinevate tegevuste sooritamiseks. Imiku motoorse arengu algstaadiumis liigutused on tingitud kaasasündinutest refleksidest, tekib spontaanne reaktsioon ärritajale. Primitiivsed refleksid oma olemuselt on ümbritsevast maailmast infot koguvad, toitu otsivad ja imikut kaitsvad. Reflekside hindamine annab väga põhjalikku informatsiooni imiku närvisüsteemi arenguastmest. Ajaga imikud õpivad kasutama kehaosi kontrollitud, et sooritada jäme- ja peenmotoorseid liigutusi, paljud liigutused automatiseeruvad. Imiku arengu suunad on keha keskosast väljapoole ning peast alajäsemete suunas. Enne käte kasutamise oskust imikud saavutavad pea- ja kaela kontrolli. Selleks, et nad oleksid suutelised sooritama peenmotoorseid liigutusi, eelnevalt nad peavad oskama erinevalt manipuleerima oma kätega. Üla -ja alajäsemete kasutuse eelduseks on imiku hea kehatüve kontroll.

Imikute arengu jälgimisel ja toetamisel on väga tähtis meeles pidada, et igaüks on individuaalne ja unikaalne laps. Arengus on verstapostid, mida imikud peavad saavutama teatud järjestuses, kuid teeb ta seda oma arengutempoga. Jämemotoorsed oskused vajavad suuremate lihasgruppide kasutamist selleks, et imik õpiks keeramist, istumist, roomamist ja kõndimist esimese eluaasta jooksul. Väiksemate esemete haaramine, lehitsemine, hiljem ka söömine ja riietumine kuuluvad peenmotoorsete tegevuste alla. Motoorne areng annab imikule kogemusi läbi mille toimub ka vaimne areng.

Tähelepanekud, millal tuleks kindlasti spetsialisti poole pöörduda:

  • 3kuune ei suuda hoida kindlalt pead olles kõhuliasendis
  • 6-8kuune ei ole suuteline keerata ennast seljalt kõhuli ja tagasi
  • 8-10kuune ei suuda säilitada istumistasakaalu
  • 4kuune j vanemad pidevalt hoiab sõrmed rusikates
  • 6 elukuuks imik ei ole suuteline tuua esemeid suu juurde