Tennisisti küünarliiges – põhjused, sümptomid ja tõhusad ravimeetodid
Mis on tennisisti küünarliiges?
Tennisisti küünarliiges, meditsiiniliselt tuntud kui lateraalne epikondüliit, on küünarnuki väliskülje kõõluste ülekoormusvigastus. Seda põhjustavad korduvad randme ja küünarvarre liigutused, mis tekitavad kõõlustes väikseid mikrokahjustusi ja valu.
Kuigi seisundit seostatakse sageli tennisemängijatega, võib see mõjutada igaüht, kes teeb korduvaid haaramis-, tõstmis- või väänamisliigutusi – näiteks maalreid, ehitustöölisi, muusikuid ja kontoritöötajaid.
Tennisisti küünarliigese sümptomid
Lateraalne epikondüliit areneb järk-järgult ning sümptomid võivad varieeruda kergest ebamugavustundest kuni tugeva valuni. Peamised tunnused hõlmavad:
- valu ja hellus küünarnuki välisküljel, mis võib kiirguda küünarvarde.
- nõrkus käes, eriti haaramisel, pigistamisel või tõstmisel.
- valu süvenemine teatud liigutustega, näiteks kruvikeeraja kasutamisel, veekannu tõstmisel või kätlemisel.
- mõnel juhul võib esineda kerget turset või põletikulist soojust kahjustatud piirkonnas.
Mis põhjustab tennisisti küünarliigest?
Tennisisti küünarliiges tekib peamiselt sõrme sirutajalihaste ülekoormuse tõttu. Tüüpilised riskitegurid on:
- korduvad liigutused – spordis (tennis, golf, squash), töös (maalimine, ehitustööd, kontoritöö) või igapäevaelus (raskete kottide kandmine, kruvide keeramine).
- vale tehnika ja halb kehahoiak – näiteks ebaõige reketihoie või ergonoomiliselt kehv tööasend.
- lihaste nõrkus või tasakaalutus – kui küünarvarre ja õlalihased ei ole piisavalt tugevad, suureneb koormus küünarnukile.
- vanus – kõige sagedamini esineb see seisund 30–50-aastastel inimestel.
Tõhusad ravivõimalused
Tennisisti küünarliigese ravi sõltub vigastuse raskusastmest. Enamikul juhtudel on võimalik paraneda konservatiivsete meetoditega.
1. Puhkus ja koormuse vähendamine
- Väldi valulikke tegevusi ning muuda liigutusi, mis koormavad küünarnukki.
- Vajadusel kasuta ortoosi (küünarnuki tugisidet), mis stabiliseerib lihaseid ja vähendab pinget kõõlustel.
2. Manuaalteraapia ja füsioteraapia
Füsioteraapia mängib olulist rolli taastumisel:
- Stecco meetod (fascial manipulation) – aitab vabastada sidekoe pingeid ja parandada liikuvust.
- Eksentrilised harjutused – teadusuuringud näitavad, et järk-järgult suureneva koormusega eksentrilised harjutused (nt Theraband FlexBar harjutused) võivad oluliselt kiirendada taastumist.
4. Lööklaineteraapia ja teised uuenduslikud meetodid
- Lööklaineteraapia (ESWT) – uuringud viitavad, et see võib stimuleerida paranemist kroonilistes juhtumites.
- Plasmaravi (PRP – trombotsüütiderikas plasma süstid) – aitab kiirendada kõõluste taastumist.
Kui konservatiivne ravi ei too tulemusi 6–12 kuu jooksul, võib kaaluda kirurgilist sekkumist, mille käigus eemaldatakse kahjustatud kõõluse osa.
Ennetusmeetmed – kuidas vältida tennisisti küünarliigest?
Kuigi tennisisti küünarliiges on levinud probleem, saab seda ennetada järgides lihtsaid juhiseid:
- Tugevda küünarvarre ja õlalihaseid – spetsiaalsed harjutused aitavad vähendada koormust küünarnukile.
- Paranda tööergonoomikat – näiteks klaviatuuri ja hiire õige asend võib vähendada korduvat koormust.
- Kasuta õiget tehnikat – nii spordis kui ka igapäevaelus (nt tõstmisel ja haaramisel).
- Soorita soojendusharjutusi enne füüsilist tegevust – aitab vältida lihaspingeid ja kõõluse vigastusi.
Järeldus
Tennisisti küünarliiges on tavaline, kuid hästi ravitav probleem, kui sellele õigel ajal tähelepanu pöörata. Uuringute järgi, manuaalteraapia ja ekstsentriline jõutreening on kaks füsioterapeutilist ravimeetodit, millel on suurim kasulik mõju. (Allikas) Kui valu püsib, tasub konsulteerida spetsialistiga, kes saab soovitada täpsemaid ravimeetodeid.
Teadlik ennetus ja õiged harjutused aitavad vältida korduvaid vigastusi ning tagada küünarliigese tervise ka tulevikus.