Eva Kram

Lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia eriala 2012. aastal. Pärast seda kolisin Londonisse, kus omandasin magistrikraadi University College of London’is. Olen spetsialiseerunud esinejate, eelkõige tantsijate taastusravile.

Natalia Šemenjova

Olen lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2010. aastal füsioteraapia erialal. Pärast õpingute lõpetamist asusin tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite arendus- ja taastusravi keskusesse. Käesoleval hetkel töötan peamiselt täiskasvanutega. Oman füsioterapeudina rohkem kui 10 aastat töökogemust. Enda teadmiste ja vilumuste täiendamiseks olen läbinud erinevaid koolitusi Eestis ja välismaal. Koostöös Fitwithkid-ga viin läbi koolitusi äsja saanud ja tulevastele lapsevanematele imiku arenguetappide kohta. Vabal ajal naudin perega koosviibimist ja lugemist.

Daria Narõškina (vanemapuhkusel)

Lõpetasin Tartu Ülikooli füsioteraapia eriala magistriõpe (cum laude) 2015. aastal. Füsioteraapiaga hakkasin tegelema alates 2012. aastast. Regulaarselt täiendan ennast erialaste koolituste ja kirjanduse lugemisega. Pikaajaline kogemus Eesti noorte ja naiste jalgpalli koondistega. Rõõmu pakub töötada aktiivsete noorte, täiskasvanute inimeste ja spordiharrastajatega. Leian, et probleemi põhjuse leidmine ning aktiivne koostöö füsioterapeudi ja kliendi vahel on erilise tähtsusega probleemide lahendamisel.

Liigu edasi põhisisu juurde

Kinesio­teipimine

Terapeut paigaldab elastse teibi ehk kinesioteibi lihastele, liigestele või sidemetele, et vähendada valu, parandada stabiilsust või stimuleerida vere- ja lümfivedelike liikumist trauma järgselt.
Loe rohkem

Pikem kirjeldus: 

Kinesioteip on elastne teip, mis paigaldatakse lihastele, liigestele või sidemetele, et pakkuda toestust probleemsele piirkonnale ning parandada verevarustust ja lümfivedelike liikumist. Kinesioteipi võivad kasutada nii sportlased kui ka tavainimesed. Sportlasel aitab teip vähendada treeningul või võistlusel esinevat koormust tingitud valu ja pakkuda liigestele toestust.

Mittesportlaste seas kasutatakse teipi erinevate valude korral ja lihaspingete leevendamiseks (näiteks kaela-, õla-, põlve- ja alaseljavalu). Väga head efekti on teip andnud traumajärgse turse vähendamiseks kiirendades lümfivedelike liikumist probleemses piirkonnas. 

Vastunäidustused

  • Allergia teibi suhtes
  • Lahtised haavad

Korduma kippuvad küsimused 

Kuidas teha kindlaks kas esineb allergiat teibile?

  • Kui pole varem kinesioteipi paigaldatud, on raske prognoosida kas esineb allergiat või mitte. Esimesel katsel võib paigaldada nahale väikese teibiriba ja oodata reaktsiooni järgnevate tundide jooksul. Kui teibiga esineb nahal ebamugavust, sügelust või punetust, on tõenäoliselt tegemist allergiaga ning teip tuleks koheselt eemaldada. Tavaliselt on allergia pigem harvaesinev.  

Kas teibiga on lubatud sportida?

  • Jah, erinevalt jäikadest ortoosidest on teibiga väga mugav sportida, kuid pakub samuti head toestust. Sportimisel võib mõni piirkond rohkem higistada ja teip võib kergemini lahti tulla, siis on vajalik paigaldada uus teip. 

Kas teibiga on lubatud pesta?

  • Jah, teip on väga mugav abivahend, millega on võimalik ka pesemas käia. Pesemisel ei tasuks teibitud piirkonda tugevalt hõõruda ja pesemise järgselt kuivab teib ise minutite jooksul. 1-2 tundi peale paigaldamist võiks pesemisega oodata, et liim kinnituks naha külge. 

Kui tihti teipi vahetada? 

  • Kinesioteip püsib tavaliselt peal mitu päeva, soovitav aeg teibi vahetamiseks on 6 päeva möödudes. Rohkem higistavatel kehapiirkondadel (näiteks talla all) võib teip maha tulla kiiremini ja vajab seetõttu tihedamat vahetamist. 6 päeva möödudes on soovitav järgmise teipimisega oodata 2 päeva, et nahk saaks hingata ja taastuda.